SIHTASUTUS KOOS HIV VASTU

PÕHIKIRI

 

  1. Sihtasutuse nimi, asukoht ja eesmärk

1.1 Sihtasutuse ametlikuks nimeks on Sihtasutus Koos HIV vastu (edaspidi lühendatult “Sihtasutus”), inglise keeles TogetherAgainst HIV Foundation.  Sihtasutuse lühendatud nimi on SKHV ja inglise keeles TAHF.

1.2          Sihtasutuse asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3 Sihtasutuse eesmärk on avalikes huvides HIV-ga ja AIDS-iga tegelevatele huvipooltele mitmekülgse koostööplatvormi loomine, et aidata kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni UNAIDS riikliku strateegia loomisele ja selle koordineeritud elluviimisele. Sihtasutus tegutseb rahvatervise huvides, eesmärgiga kaitsta ja edendada rahvatervist ning tõsta üldsuse teadlikkust HIV/AIDS seotud küsimustes. Sihtasutus tegutseb esindusorganisatsioonina HIV-positiivsetele isikutele. Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

1.3.1 suhtleb huvipooltega ning korraldab eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja toiminguid;

1.3.2 jagab avalikkusele HIV-i/AIDS-i kohta teavet;

1.3.3 tegeleb HIV-i/AIDS ennetusega ja võimalusel viib läbi ennetuskampaaniaid;

1.3.4.  esindab ja toetab HIV-positiivseid inimesi;

1.3.5. tegeleb rahvatervise edendamisega ja viib läbi vastavaid teavituskampaaniaid;

1.3.6 kogub  annetusi, sihtfinatseeringuid, stipendiume ja muid rahaliselt hinnatavaid toetusi;

1.3.7. viib läbi muid tegevusi, mis aitavad kaasa sihtasutuse eesmärgi realiseerimisele.

1.4 Sihtasutuse poolt soodustatud isikuteks on peamiselt HIV-positiivsed inimesed, ennetus- ja teavitustegevuse osas on soodustatud isikuteks ka mitte HIV-positiivsed inimesed vastavalt punktis 1.3 toodud eesmärgile.

1.5 Sihtasutus tegutseb heategevuslike põhimõtete kohaselt ning tulu mittetaotleval viisil. Seejuures võib sihtasutus tegeleda piiratult ettevõtlusega, et koguda vara  punktis 1.3 nimetatud eesmärkide täitmiseks.

1.6 Sihtasutus võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi saavutamiseks.

1.7 Sihtasutus asutatakse määramata ajaks.

  1. Sihtasutuse vara

2.1 Sihtasutuse omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Vara moodustumine

2.2.1. Sihtasutuse varad moodustuvad Sihtasutusele üleantavatest rahasummadest (annetused, sihtfinatseeringuid, stipendiumid, muud rahaliselt hinnatavaid toetused ja eraldised) ning muudest varadest.

2.2.2. Lisaks punktile 2.2.1 võib sihtasutuse vara moodustuda ka tuluüritustest ja majandustegevusest (sh põhikirjas kirjeldatud piiratud ettevõtlusest) laekuvast rahast, Eesti või välismaiste era- ja/või avalik-õiguslike isikute poolt sihtasutustele tasuta ja tagasivõetamatult üle antud varast ning muudest allikatest kooskõlas õigusaktidega.

2.3. Vara üleandmine

2.3.1 Rahalised annetused ja eraldised tuleb tasuda Sihtasutuse pangaarvele. Muu vara üleandmist Sihtasutusele tõendavad juhatuse liikmed (juhataja) oma allkirjadega. Vara hindavad juhatuse liikmed (juhataja), vara hindamiseks määrab juhatus oma otsusega eksperdi või audiitori.

2.3.2 Sihtasutusele antakse vara üle vastava lepingu ja/või üleandmis-vastuvõtuakti alusel.

2.3.3 Sihtasutus ei või omandada vara, kui selle vara omandamise tingimuseks on sihtasutusele selliste kohustuse võtmine, mis ei ole kooskõlas sihtasutuse eesmärkidega või majandusliku olukorraga või annavad vara sihtasutusele võõrandajale mingeid eeliseid teiste soodustatud isikutega võrreldes.

 

2.4. Vara kasutamine ja käsutamine

2.4.1 Sihtasutuse vara kasutatakse sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks, sihtasutuse jooksvate kulude katteks ning juhtorgani liikmete ja töötajate tasustamiseks.

2.4.2 Ettevõtlusest saadud tulu, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, kasutatakse vähemasti 90% ulatuses põhikirjalistel eesmärkidel ning ülejäänud osas jäetakse sihtasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks reservi.

2.4.3 Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üle otsustab sihtasutuse juhatus kooskõlas nõukogu otsuste (sealhulgas nõukogu kinnitatud eelarve alusel), põhikirja ja õigusaktides sätestatuga.

2.4.4 Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutaja(te), juhatuse ega nõukogu liikme(te)le, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele.

2.5          Sihtasutus vastutab oma varaliste kohustuste eest üksnes talle kuuluva varaga.

  1. Aruandlus

3.1. Sihtasutuse majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.

3.2. Sihtasutusel on audiitor juhul kui audiitorkontrolli kohustus tuleneb seadusest.

3.3. Sihtasutuse audiitori nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.
 Audiitor nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks.

3.4. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle majandusaasta aruande audiitorile kontrollimiseks. Hiljemalt nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest esitab juhatus majandusaasta aruande koos audiitori(te) järelotsustustega nõukogule kinnitamiseks.

3.5. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande registrile kuue (6) kuu jooksul majandusaasta lõpust.

  1. Sihtasutuse juhtimine

4.1 Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.

  1. Sihtasutuse juhatus

5.1 Sihtasutust juhib ja esindab juhatus, kes määratakse Sihtasutuse nõukogu poolt lihthäälteenamusega, volitustega kolmeks (3) aastaks. Juhatuse liikme võib tema volituse lõppedes tagasi valida.

5.2  Juhatusel on üks kuni kolm liiget. Sihtasutust võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

5.3. Nõukogu poolt volitatud isik sõlmib juhatuse liikmega juhatuse liikme teenistuslepingu. Juhatuse liikme palga kinnitab nõukogu. Nõukogu võib maksta juhatusele heade töötulemuste eest preemiat. Juhatuse liikmetele makstava tasu ja muude hüvede suurus peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikmete ülesannete ja sihtasutuse majandusliku olukorraga ja need ei või ületada samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu ja antavaid hüvesid. Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib nõukogu tasu ja muid hüvitisi vähendada.

5.4 Juhatus peab lisaks seaduse nõuetele lähtuma nõukogu otsustest, samuti käesoleva põhikirjaga sätestatud pädevuse erinormidest. Juhatusele on vajalik nõukogu nõusolek tehinguteks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus, muu juriidilise isiku asutamine või lõpetamine; kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja asjaõigusega koormamine, samuti nõusoleku andmine tehinguteks, mille väärtus ületab kaksteist (12 000) eurot.

5.5. Sihtasutuse juhatuse ülesandeks on:

5.5.1 sihtasutuse igapäevase tegevuse juhtimine;

5.5.2 nõukogu otsuste elluviimise ja täitmise korraldamine ja tagamine;

5.5.3 sihtasutuse raamatupidamise korraldamine ja majandusaasta aruande koostamine

5.5.4 aastaeelarve ja tegevuskava koostamine ja nõukogule kinnitamiseks esitamine;

5.5.5 sihtasutuse nimel tegutsemine ja sihtasutuse esindamine (arvestades põhikirjast tulenevaid ja nõukogu poolt otsustega seatud piiranguid);

5.5.6 sihtasutuse vara käsutamine, sihtasutuse nimel lepingute sõlmimine (arvestades põhikirjast tulenevaid ja nõukogu poolt otsustega seatud piiranguid);

5.5.7 muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalike toimingute tegemine;

5.5.8 muude seaduses sätestatud õiguste teostamine ja kohtususte täitmine.

5.6 Kui juhatusel on üle kahe liikme, valiavad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd.

5.7 Juhatuse liikmete koosseisus teeb muudatusi ning liikmeid kutsub tagasi nõukogu.

5.8 Nõukogu võib juhatuse liikme tagasi kutsuda mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine, võimetus või ebakompetentsus Sihtasutust juhtida.

5.9 Juhatus peab Sihtasutust juhtima vajaliku hoolsusega ja informeerima nõukogu Sihtasutuse majanduslikust olukorrast seaduses ettenähtud ja nõukogu poolt kehtestatud korras.

5.10 Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule.

  1. Nõukogu

6.1 Sihtasutuse juhtimist ja tööd kavandab kolmest (3) kuni seitsmest (7) liikmest koosnev nõukogu. Samuti teostab nõukogu järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Nõukogu volituste kehtimise aeg on viis (5) aastat.

6.2 Nõukogu pädevuses:

6.2.1 sihtasutuse tegevusstrateegia määramine;

6.2.2 sihtasutuse aastaeelarve ja tegevusplaani kinnitamine ja muutmine;

6.2.3 sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

6.2.4 juhatuse liikme(te) määramine ja tagasikutsumine;

6.2.5 juhatuse liikme(te)le makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramine;

6.2.6 audiitorite arvu ja tasustamise korra määramine, audiitori(te) määramine ja tagasikutsumine;

6.2.7 sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatusega;

6.2.8 nõusoleku andmine tehinguteks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehinguteks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus, muu juriidilise isiku asutamine vi lõpetamine; kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja asjaõigusega koormamine, samuti nõusoleku andmine tehinguteks, mille väärtus ületab kaksteist (12 000) eurot;

6.2.9 muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalike toimingute tegemine.

6.3 Nõukogu koosseisu määrab asutaja. Nõukogusse uusi liikmeid nimetab ja kutsub neid tagasi asutaja oma kirjaliku otsusega.

6.4 Nõukogu valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust, esindab nõukogu ja juhatab nõukogu koosolekuid.

6.5 Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik.

6.6 Nõukogu liikmetele tasu ei maksta.

6.7 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks (1) kord aastas või kui seda nõuab juhatus või audiitor. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.

6.8 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.

6.9 Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui tal on otsustavas küsimuses huvide konflikt.

6.10 Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

6.11 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult või elektrooniliselt kaks kolmandikku (2/3) nõukogu liikmetest. Nõukogu võib pidada koosolekut ka telefonikonverentsi vormis, sellisel juhul vormistatakse koosoleku kohta hiljem otsuse kirjalik protokoll, mille koosolekust osavõtja on kohustatud allkirjastama 21 päeva jooksul pärast telefonikonverentsi vormis toimunud koosoleku toimumist.

  1. Põhikirja muutmine

7.1 Põhikirja võib muuta asutaja kirjaliku otsusega. Juhul kui asutaja ei saa või ei soovi asutaja õigusi teostada võib põhikirja muuta sihtasutuse nõukogu arvestades sihtasutuse eesmärki.

7.2 Asutaja ja nõukogu võivad muuta põhikirja järgides sihtasutuse eesmärki.

  1. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine ja lõpetamine

8.1 Sihtasutus lõpetatakse, kui on takistatud põhikirjas toodud eesmärkide täitmine.

8.2 Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusel või selle võimatuse korral nõukogu otsusel.

8.3 Sihtasutuse ühinemine ja jagunemine toimub vastavalt seadusele.

8.4 Sihtasutuse lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud või tulumaksuseaduse § 11 lõikes 10 nimetatud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, kellel on sarnane eesmärk ja soodustatud isikute ring.

 

Käesolev põhikiri on kinnitatud asutamisotsuse lisana 28.04.2017.a.